Jäätmete sorteerimine

Kanepi vald jagab eelregistreerunud soovijatele kodukompostreid ja biojäätmete konteinereid

2024. aastast on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud seitse erinevat jäätmeliiki: biojäätmed, segapakend, klaaspakend, paber- ja kartong, suurjäätmed, aia- ja haljastujäätmed ja segaolmejäätmed.

Eramajadel on kohustuslik anda üle bio- ja segaolmejäätmeid ning segapakendeid. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmeid tuleb üle anda konteineriga, mis on ka kõige mugavam ja odavam viis, sest jäätmete üleandmine on tasuta. Kui jäätmeid üle anda ei soovita, tuleb toidujäätmed oma kinnistul kompostida. Kompostimine toimub tiheasustusalal kompostriga, hajaasustusalal lubatud nõuetekohane aunkompostimine.

Korter- ja ridaelamutel on kohustuslik anda üle toidu-, segaolme-, paberi- ja kartongjäätmeid ning sega- ja klaaspakendeid. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmed tuleb üle anda konteineriga, mis on ka kõige mugavam ja odavam viis, sest jäätmete üleandmine on tasuta.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas möödunud aasta novembris Kanepi valla projekti  „Biojäätmete kogumise ja kodukompostimise edendamine Kanepi vallas".

Enne taotluse esitamist küsiti elanikelt eelsoove, et saada teada, kui paljude kompostrite-konteinerite jaoks raha taotleda. Nende põhjal esitati SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotlus 30  soojustamata kodukompostri ning 50 biojäätmete konteineri soetamiseks, eesmärgiga laiendada biolagunevate jäätmete liigiti kogumist kortermajades ja propageerida nende jäätmete kohapealset kompostimist eramajades ning seeläbi vähendada biolagunevate jäätmete hulka segaolmejäätmetes.

KIK eraldas Kanepi vallavalitsusele selleks 4112 eurot, mis katab 80% tarvikute abikõlblikest kuludest.

Kodukompostri või konteineri saab enda kasutusse isik, kes on Kanepi vallas hoonestatud kinnistu omanik, mis on liidetud aastaringselt korraldatud jäätmeveoga ja seal aadressil elab Eesti rahvastikuregistri andmetel alaliselt vähemalt üks inimene. Kogumisvahendid antakse üle aktiga, mis kohustab seda kasutama sihtotstarbekalt vähemalt kolm aastat.

Projekti viiakse ellu heitmekaubanduse (CO2) kauplemissüsteemi toetusega ja rahastatakse kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest.