Ole valmis – kriisiks valmistumine algab Sinust!
Iga inimene, pere ja kodumajapidamine peaks olema valmis ootamatuteks kriisiolukordadeks. Vastutus enda ja oma lähedaste elu, tervise ning vara kaitsmise eest lasub eelkõige meil endil – mitte ainult riigil või omavalitsusel.
Et olla keerulistes olukordades paremini kaitstud, tasub juba täna läbi mõelda:
kuidas tagada pereliikmetele esmavajalik (nt toit, vesi, ravimivarud),
kuidas kaitsta kodu ja vara,
kuidas toime tulla ilma elektri, vee või sideühenduseta,
kuidas hoolitseda kriisiolukorras ka kodu- ja lemmikloomade eest.
Parimad lahendused sünnivad ühiselt – koos naabrite, sõprade ja kogukonnaga. Just seetõttu on oluline rääkida kriisivalmidusest ka oma lähedaste ja kogukonnaliikmetega ning vajadusel jagada ressursse ja tuge.
Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka siis, kui internetti parasjagu pole. Lae alla "OLE VALMIS" mobiiliäpp
Google Play Store
App Store
Rohkem infot kriisideks valmistumise kohta leiad:
Oluline on tagada, et kodus oleks piisavalt esmavajalikke vahendeid, mis võimaldavad hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul ka siis, kui elekter või veevarustus ajutiselt katkeb. Selleks tuleks varuda joogivett, toitu ning ravimeid. Samuti on hea mõte arutada perega läbi plaan, kuidas eriolukorras tegutseda ja kuidas suhelda, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.
Kriisivarud ei pea olema eraldi seisvad – neid võib kasutada igapäevaselt, kuid on oluline hoida teatud varu alati olemas. Kriisiolukordadeks võiks kodus olla:
- piisav kogus joogivett. Kaart piirkonna avalikest joogiveevõtu kohtadest, kaevudest, allikatest vaata siit
- säiliv toit,
- vajalikud ravimid,
- hügeenivahendid,
- taskulambid ja muud valgusallikad,
- raadio, mis töötab patareidega või generaatoriga,
- sularaha varu,
- küttematerjal külmemaks perioodiks,
- toit lemmikloomadele,
- autos vähemalt pool paaki kütust.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt);
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Ohuteavitus
Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks inimesteni võimalikult kiiresti. Oluline on võtta hoiatusi alati väga tõsiselt ning järgida ametlikke juhiseid.
Riiklikud ohuteavituse kanalid on:
EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele:
EE-ALARM on riigi saadetud teavitus, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000.
EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel.
sireenid;
veebilehed www.kriis.ee, olevalmis.ee
ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios;
ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia;
riigiinfo telefon 1247.
Kui mobiililevi ja elekter on olemas ning kriis puudutab muid valdkondi, antakse infot Kanepi valla kanalites (veebileht, sotsiaalmeedia).
Kui mobiililevi ja elekter on pikemat aega maas saavad oluliseks info ammutamiseks kohaks Kanepi valla kerksuskeskused.
Viimati uuendatud 06.04.2026
