Muud abivõimalused

Häirenuputeenus on sotsiaalteenus, mille osutamisel aidatakse kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas.

Teenus on mõeldud isikule, kellel oma terviseseisundist, kõrgest east või erivajadusest tingituna on raskusi endaga toimetuleku või suhtlemisega, mille tõttu on tal suurem risk sattuda oma kodus või selle vahetus läheduses abitusse olukorda.

Isiku eluruumi paigaldatakse kahepoolset sidet võimaldav hädaabisüsteem, mis sisaldab erinevaid sotsiaalvalveseadmeid ning mille kaudu on võimalik ööpäevaringselt kutsuda abi.

Üldjuhul kantakse häirenuppu kaelas või randmel. Abivajaduse tekkimisel vajutab isik nuppu või tuvastab kukkumisanduriga häirenupp tugevama põrutuse/kukkumise ja algatab automaatselt häirekõne teenusekeskusesse. Teenusekeskusest saadetakse häireteade ööpäevaringselt isiku poolt määratud kontaktisikule.

Teenuse eesmärk on aidata kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas ja ennetada riske, mis võivad tekkida vähenenud toimetulekuvõimega isikutel õigeaegse abita jäämise korral.

Häirenuputeenus on üldjuhul tasuline. Teenuse toetamise taotlemiseks tuleb pöörduda piirkonna sotsiaaltöö spetsialisti poole. Vallavalitsus arvestab toetuse määramisel isiku majanduslikku olukorda, seadusjärgset ülalpidamiskohustust omavate isikute olemasolu, nende sissetulekut.

Häirenuputeenus päästab - alates 2010 üle Eesti

Medi häirenuputeenus on igas Eestimaa otsas kättesaadav olnud juba mitmeid aastaid. Uurisime, kuidas häirenupp hättasattunuid aidanud ja enam kui 30 inimesel isegi elu päästnud ning kuidas teisedki abivahendid oma kodus pikemalt iseseisvalt elada võimaldavad.

Häirenupp on kõige lihtsam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellataolist häirenuppu. Õnnetuse korral - olgu see kukkumine, terviserike või kasvõi tulekahju, vajutab hätta sattunu punast nuppu. Seejärel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon - mis on paigutatud inimese kodus keskele asukohale - Medi kõnekeskuse operaatorile. Temaga suheldes selgitatakse välja kohapealne abivajadus. Operaator saadab vajadusel kohale hoolealuse usaldusisiku - lähisugulase, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häirenupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavitamine abivajadusest ning välise abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel ongi abi saamise kiirus kriitiline, et kahandada õnnetusest tekkida võivad tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud üle saja olukorra, kus ilma häirenuputa oleks hädasolija mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita olnud. Häirenupuga saabub abi tavaliselt vähem kui tunniga, mis on hätta sattudes ja abi oodates tohutu vahe.

Kaasaegsel häirenupul on lisaks nupu vajutamise võimalusele ka kukkumisanduri funktsioon. Kukkumisandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt juhul, kui inimene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetusest hoolealuse abilistele edastatud kasvõi meelemärkuse kaotusega lõppenud kukkumise järgselt.

Võrreldes populaarse mobiiltelefoniga on häirenupul märkimisväärseid eeliseid. Häirenupp on alati randmel, samas kui telefon kipub eakal kodus ikka kindlas kohas paiknema. Häirenupp on täiesti veekindel, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja servad, millest üle astudes on kukkumisoht veelgi kõrgem. Samuti ei saa häirenupp vajalikul hetkel tühjaks, patarei kestab aastaid. Medil on seitsme aasta jooksul korduvalt ette tulnud olukordi, kus mobiil on inimesel endaga, ent ta ei suuda seda ohuolukorras käsitleda. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.

Häirenuppu kasutatakse Eestiski üha sagedamini ohtlikes tootmistes, laborites, taastusraviasutustes ja mujal, kus üksinda viibiv isik (töö)õnnetuse tagajärjel ootamatult abi vajada võib. Aeg-ajalt vajavad häirenuppu nooremad ja üldjuhul terved inimesed, näiteks operatsioonijärgselt taastudes, mil kukkumisoht suurem või haigushoog kasvõi ajutiselt üksi kodus viibides abivajaduse tingida võib. Mõttekam on ootamatusteks valmis olla kui pärast  kahetseda ja pikaajalise tervisekahjustusega riskida. Häirenupp on justkui kindlustuse eest.

Medi häirenupulahendusega saab ühendada spetsiaalse suitsuanduri, mis on kodudes niikuinii kohustuslik. Kui tavapärane suitsuandur piiksub vaid lokaalselt, siis hoolekandetelefoniga seotud suitsuandur algatab koheselt automaatse häirekõne ja Medi abikeskuse operaator kutsub vajadusel päästeameti välja. Seda kasutavad nii üksikutes metsataludes kui suurlinna korterites elavad inimesed, sest õnnetus võib tabada igaüht ja ka kortermajas ei oska naabrid iga hetk seinte taga juhtunut kahtlustada. Medi häirenuputeenusega on abi ühe nupuvajutuse või suitsuanduri automaatse häirekõne kaugusel.

Aastate jooksul on Medi häirenuputeenuse abil erinevaid muresid lahendatud ja abilised koju saadetud enam kui 660 korral, sealhulgas üle mitmekümne kiirabi ja isegi üks politsei väljakutse. Teadaolevalt on 33 korral häirenupp aidanud hoolealuse elugi päästa, mille üle on õnnelikud nii hoolealused, lähedased kui ka väärt teenuse pakkuja töötajad.

Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga [email protected] ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suheldaks linna või valla sotsiaalosakonnaga, et koostöös omavalitsusega vajalikud abivahendid kättesaadavaks teha. Turvatunne ja hingerahu ei ole privileeg, vaid inimõigus - igaüks tundku end kodus kindlalt ja saagu kauem iseseisvalt elada.